Protsess

AP fotod Mehhiko lahe naftareostuse piirkonnas surevatest lindudest tekitasid diskussiooni.
Reedesed esiküljed ajendasid Poynteri eetikagurusid arutama, kas ja kuidas selliseid fotosid serveerida.

Mida siin arutada? Igal juhul suurelt ja värviliselt ja esiküljele. Neist Charlie Riedeli fotodest me veel kuuleme.

Pidasin sissekande vääriliseks, sest mitmete mu kolleegide meelest on riigikohtu otsus ajakirjandust ahistav. Aga kas ikka on?

Telekanal kasutas politseioperatsioonist pajatava uudise juures katteplaanina operatsiooni käigus salvestatud autojuhi ja politseiniku vahelist vestlust, kus politseinik viitas mittetöötavale tulele (protokolli ei teinud). Autojuhile ei meeldinud, et teda näidati ilma tema loata liiklusrikkumistest pajatava teleuudise juures ja hages, kaotades nii maa- kui ringkonnakohtus. Kaebas edasi riigikohtusse, kelle lahend on siin. Riigikohtult mõistlikud põhjendused ja õiglane otsus.

Kuulukse, et politsei otsib aktiivselt fotograafi, kes täna aktuaalsel teemal jälitustegevust harrastas – tegemist olla räige eraellu tungimisega. Rohkem pole kuulda aga toimuva valguses ei saa küll mitte kuidagi arvata, et jälitaja professionaalne pressifotograaf oli.

Teemaga haakub ka lugu, kuidas Saagim oma töövarju ja ihufotograafi ühele tuntud näitlejale sappa haakis. Huumorina mõeldud lugu mõjub mulle küll ääretult vastikult. Kui ajakirjanduseetika koodeks sedalaadi “ajakirjandust” ei ohjelda, siis võiks seda kuidagi teisiti reguleerida.

Jälitustegevus pole absoluutselt keelatud võte aga see peab olema iga üksikjuhtumi puhul toimetuse tipptasemel kaalutletud otsus. Praegu tundub, et äärmuslikke töövõtteid kasutavad süüdimatud ullikesed. Keegi mõistlik inimene võiks neid kantseldada… näiteks juhtkond.

(Tänan AndresP-d info eest)

Järg eelmisele postitusele. Ma ei jätnud jonni ja saatsin Andmekaitse Inspektsioonile täiendava küsimuse, mille vastuse siinkohal ära toon.

Andmekaitse Inspektsioonile laekus Teie selgitustaotlus, milles palusite täiendavaid selgitusi seoses isiku tahte vastaselt tema pildistamisega.

Kui me vaatame ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.7, siis ajakirjanik kasutab heli- ja pildiülesvõtete ning informatsiooni hankimisel ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise informatsiooni avaldamist, mida pole võimalik hankida ausal viisil. Seega võiks siin natuke kahelda, kas isikut oli ausal teel pildistatud, kuna tegelikult oleks pidanud teda sellest informeerima ja andma võimaluse mitte fotole jääda.

Kui isik soovib foto töötlemise lõpetamist, oleks tal selleks alust.

Antud artikli juures avaldatud foto puhul tõusetuks aga rohkem küsimus, kas selle avaldamiseks oli piisav avalik huvi, kuna vaevalt oleks huvitaks avalikkust milline see tunnistaja just välja näeb. Seega kui isik soovib foto töötlemise lõpetamist, oleks tal selleks alust.

Loodame, et saite oma küsimustele ammendava vastuse. Täiendavate küsimuste korral oleme meeleldi nõus neile vastama.

Lugupidamisega
Kaja Puusepp
Andmekaitse Inspektsiooni
järelevalvedirektor peadirektori ülesannetes

Maadevahetuse protsessil keeldus tunnistaja pildile jäämast. Palusin hinnangut Andmekaitse Inspektsioonist ja rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunikult Tarmu Tammerkilt. Tammerki sõnul oli tunnistaja tahtevastane pildistamine ja foto avaldamine õigustatud. AKI vastusest loen välja, et mitte.

Järgnevalt Andmekaitse Inspektsiooni vastus.

Andmekaitse Inspektsioonile laekus Teie selgitustaotlus, milles palusite selgitusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on isikuandmete avalikustamine lubatud kui:1) isik on oma isikuandmed avalikustanud ise või andnud selleks nõusoleku;
2) seaduse alusel;
3) ilma isiku nõusolekuta avalikustada meedias ajakirjanduslikul eesmärgil:
a) kui selleks on ülekaalukas avalik huvi,
b) see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega,
c) andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi.

Eelpoolnimetatud kolme punkti täitmine võib olla ajas muutuv.

Väljaandja kohustus on vajadusel põhjendada, et nõusolekuta töötlemise puhul on nende poolt täidetud kõik nimetatud kolm nõuet. Isikul on õigus igal ajal nõuda oma andmete töötlemise lõpetamist ja tema põhjendada on see, kuidas on kahjustatud tema eraelu puutumatus. Inspektsioon saab iga andmetöötluse juhtumit hinnata eraldi, pärast seda kui on ära kuulanud mõlema poole arvamused ja selgitused.

Küll aga saame öelda, et Teie poolt viidatud artiklis ei ole kajastatud isiku eraelu, vaid tema tööalast tegevust. Samuti on protsessi enda vastu kahtlemata avalik huvi. Küll aga juhime tähelepanu sellele, et eelpoolnimetatud kolm punkti täitmine võib olla ajas muutuv, kuna võrguväljaandes isikuandmete avaldamine on igavene ja võimalik, et mingi aeg enam ei ole juhtumi (sh isiku) vastu piisavat avalikku huvi või isik ei ole enam mainitud ettevõttega pikemat aega üldse seotud.

Mis puutub aga isikute pildistamisse, siis ajakirjanduslikul eesmärgil ei saa mitte kedagi sundida fotole jääma ning kellelgi ei ole kohustust ka selleks poseerida. Isikut teavitamata (salaja) pildistades oleks aga ilmselt tegemist ajakirjanduseetika koodeksi sätete rikkumisega.

Loodame, et saite oma küsimustele ammendava vastuse. Täiendavate küsimuste korral oleme meeleldi nõus neile vastama.

Lugupidamisega
Viljar Peep
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

Kolmapäevasel maadevahetuse protsessi istungil keelas tunnistaja enda pildistamise. Et teemaga lõpuni minna, palusin hinnangut Andmekaitse Inspektsioonilt ja rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunikult Tarmu Tammerkilt.

Järgnevalt Tarmu Tammerki arvamus.

Ajakirjanduseetika seisukohalt on minu meelest põhjendatud avaliku kohtuistungi tunnistaja pildistamine ja selle ülesvõtte avaldamine. Kuigi antud juhul kohtusaali kaameraid ei lubata, on sinna endiselt juurdepääs reporteritel. Tähendab tegemist ei ole kinniseks kuulutatud istungiga (nagu näiteks mõned laste vastu suunatud kuritegude protsessid vms).
_

Inimese vastuseis fotografeerimisele ei ole alati põhjenduseks, miks pilt tegemata ja avaldamata jätta.

Inimese vastuseis fotografeerimisele ei ole alati põhjenduseks, miks pilt tegemata ja avaldamata jätta. Antud juhul on minu arvates olemas ajakirjanduslik põhjendus, mis seisneb suures avalikus huvis maadevahetuse protsessi kohta. Üldine reegel on küll, et kui inimene ei soovi pildile jääda, siis tuleks seda soovi austada. Erandi moodustavad avaliku huvi tõttu tehtavad pildid, kus sageli fotografeeritav ei soovi jäädvustatud saada, aga seda soovi arvestada ei saa – avalikkuse huvides.

Rauli sissekandele pressikaardi väärkasutamisest vastas fotograaf Meelis T. Toon ta vastuse siin tasakaalustatuse huvides eraldi ära.
Meelis, ei tahaks hakata musta pesu pesema aga võiksid vastata peamisele: kas kasutasid pressikaarti eelisjärjekorras kauplusse pääsemiseks ning ostsid sealt soodushinnaga kingad? Jätame Elu24 teemast kõrvale.

Nimelt Teie, kes te siin mind avalikult üles poote, ei ole originaallugu lugenudki vist, rääkimata loo tagamaade informeeritusest.

Kas keegi on märgand et loos PUUDUB minu kommentaar.
Ehk siis see lugu tehti ilma kommentaari küsimata. MInule ei helistanud keegi, et küsida, mis tegelikult juhtus, lihtsalt üks hetk oli lugu üleval ja kõik. Tõeline ajakirjanduslik üllitis ma ütleks.
Ma ei pea motospordi/paparatso fotograaf Karli Saulit üldsegi ajakirjanikuks, aga tuleb välja, et ta seda siiski on. Kehv, aga on. Sest just tema või siis tema nähtu põhjal on kõnealune šedööver kokku klopsitud(huvitav on ka see, et lool puudub autor).

Seega palun, enne kui te siin kedagi risti hakkate lööma uurige tagamaid.
Aitäh!
Meelis T.

Eilsel maadevahetusprotsessil esines huvitav tunnistaja, kellest pidin tema istungilt lahkudes pilti tegema.
Kohale jõudes oli tunnistajal juba mantel seljas ja asutas minekule. Mind märgates keelas ta pildistamise, varjudes tuulekotta. Lahkus kohtumajast oma 2meetrise turvamees/autojuhi varjus. Riskides inimesele ekstreemselt vastik olla ja tema turvalt ehk lõugagi saada, oleksin võinud ümber nende joosta ja pildistada aga loobusin.

Samas kahtlen, kas tal ikkagi puhtjuriidiliselt oli õigus keelduda? See protsess on avalik, kuid kaameramehi saali ei lubata põhjusel, et nad segavad kohtu tööd.

Ma polnud ka kindel, kas oli olemas see vägisi võtmist õigustav “avalikkuse õigustatud ootus”. Lehes ilmunud pooliku näo kujul täitusid nii tema, kui ka minu ootused igatahes ainult poolenisti:) Võib-olla see mannetu pilt oligi kokkuvõttes õiglaseim kompromiss.

„/…/* kasutas ära oma ajakirjanikueelist võre taga rüsivate Õhtulehe lugejate ees ja valis juba aegsasti välja 1400-kroonise tavahinnaga Vagabondi jalatsid, et need omandada 14-kordse soodushinnaga. Karp kaenlas, spurtis ta ameerika jalgpallurina värava ehk siis kassa poole,” kirjutab postimees.ee

Pressikaartide väljastamine tuleks karmimalt kontrollile allutada. Näiteks väljastamisõigus EALLil, Ajakirjanike Liidul jne.

Iga kõnts ei tohiks esineda ajakirjanikuna.

_________

Sissekande autor on Raul Mee.

* nime siin ei avalda (erik)

Eile tuli ETVst hea dokk Bernie Madoffist. Finantsgeeniusest, kes püramiidskeemi abil tuhandeid inimesi pettis. Jälgi pressi töövõtteid 2:58.-3:25. Ajakirjandus ei anna armu. Ja keegi ei kaeba.

ps. vabandage mu produktiivsust. Blogimine käib lainetena.