Protsess

Riigiameti direktori asetäitja andis olulise kommentaari, ent keeldus pildistamisest, samuti ei soostunud meile endast väikest näofotot saatma. Ei teagi, mida sel puhul teha? Guugeldamine ja päringud pildipankadest samuti tulemusetud. Kas tipp-riigiametnikul on õigus keelduda oma näo näitamisest avalikkusele? Või: kas asetäitja polegi tippametnik?

Kas avalikus kohas avalikul sündmusel võib pildistamist keelata?
Millised õigused on tipp-ühiskonnategelastel avalikus ruumis pildistamise keelustamiseks?
Kas kodanikul on õigus keelata teda kujutavate fotode hoidmist väljaande pildipangas?

Kolmapäeval kell 10-12 vastab andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep onlain-intervjuus Äripäeva lugejate küsimustele. Juba praegu on võimalik talle küsimusi lähetada.

Õhtupoolik Lauluväljaku väravate juures.  Järjekord Madonna kontsertile. Murulapil teevad aega parajaks tütar, ema ja vanaema. Istuvad täpselt sarnastes poosides ja näojooned ka täpselt samasugused. Tüdrukul on kajakasulg juustes. Tõeline idüll. Ilus. Loomulikult pildistan.

“Mida sa, #¤&#, siin pildistad kuradi #&(#)(“?!” kähistab ema.

“See on avalik koht ja avalik sündmus ja ma ei pea luba küsima,” kaitsen end üsna ebasõbralikult.

“Kao minema, /#(%”/”!!!”, räuskab ema kogu oma rikkalikku sõnaarsenali käiku lastes. Vanaema ja tütar vaikivad aga nende pilgud kõnelevad sama keelt.

Alles nüüd märkan nende kolme sarnastes nägudes veel ühte sarnast joont  –   kurjuse, hirmu ja  viha segu. Tõmban saba jalge vahele ja lähen minema. Kogu ilu on kadunud:) Polegi ammu nii ropu sõimu osaliseks saanud. Kajakasulega plikast on kahju.

Tagantjärgi tark olles tean, et selle viha oleks saanud tõenäoliselt üsna kiirelt maha võtta aga ma ei suutnud enam empaatiat üles näidata. Ebaprofessionaalne.

Eks igal fotograafil on oma taktika aga ise olen märganud, et viha (argus-agressiivsus) mahavõtmiseks on parim viis selline: lasen fotoaparaadi alla, laiutan käsi, vaatan inimesele silma ja räägin oma headest kavatsustest. Oluline on sel hetkel ka siiralt sellest inimesest hoolida muidugi. Tavaliselt nad heldivad ja on seejärel väga avatud… eriti vene rahvusest inimesed.

Toon eraldi ära Jüri kommentaari isikuandmete kaitset reguleerivate seaduste absurdsusest. Teema on endiselt aktuaalne ja kõik fototoimetused vist juba kokku puutunud.

Jüri:

“Siin mõned Andmekaitse Inspektsiooni vastused küsimustele selles osas, milliseid nõudmisi mahavõtmise osas saab pildil olev isik esitada veebisaidile või meediaväljaandele, kus foto üleval on.

Küsimus avalikus kohas tehtud fotode kohta: “Mitu inimest peab olema pildil, et pildil oleval isikul oleks õigus nõuda selle mahavõtmist? St kui me räägime nt fotodest, kus on peal 5, 15, 50, 500 või 5000 inimest – siis kust läheb piir, et inimene tohiks nõuda antud foto eemaldamist? ”

AKI vastus: “Andmesubjektil on õigus nõuda oma isikuandmete töötlemist ükskõik kui palju teisi inimesi antud pildil veel peaks olema. Juhul kui isik on pildil tuvastatav, siis tal ongi õigus nõuda oma isikuandmete ehk fotokujutise avaldamise lõpetamist ja see on juba töötleja otsustada kas ta eemaldab pildi terviklikult või fototöötluse vms abil vaid nimetatud isiku.”

Küll olen aru saanud, et AKI peab avalikku üritust ja avalikus kohas pildistamist väga eri juhtumiteks. Ühel juhul puudub inimesel õigus oma pildi eemaldamise nõudmiseks, teisel juhul see on. Ma ei tea, kui kaugel nt Laulupeost peab olema selleks, et inimene saaks pildi veebist eemaldamist nõuda. Lauluväljaku taga? Merevärava taga? Russalka juures? Kusagil seal see piir läheb, kus inimesel kas on või ei ole õigused.

Veebisaidi omaniku või meediaväljaande jaoks on sageli suurem küsimus, kuidas olla kindel, et suvalise maili saatja on just pildil olev isik. AKI vastus: “Võite isikult paluda kohale tulemist, oma kaebuse esitamist kirjalikult või lasta tal kinnitada see elektroonselt digitaalallkirjaga. Kaebuse esitamisel saadud isikuandmeid aga muul eesmärgil kasutada ei ole lubatud ja hiljem tuleb need kustutada. Juhime tähelepanu, et piltide ülespanijate puhul Te isikusamasust ei tuvasta.” Hiljem lisati teise kirjaga “Pildi eemaldamiseks digitaalallkirjastatud vormi nõudmine võib osutuda selles suhtes diskrimineerivaks küll, et ilmselt Te fotode ülespanejatele sellist nõuet ei esita, misläbi kehtiksid isikutele ebavõrdsed tingimused.”

Teatavasti on AKI nõudnud ka vanast arhiivist inimeste kohta artiklite kustutamist inimese soovil. Nähtavasti on seega ka igaühel õigus nõuda hiljem kõigist arhiividest oma foto kustutamist. Seda ei tea, kas ka ajalehe väljaandja peab siis ka söega raamatukogudes vanu ajalehefotosid ja seal inimesi näotustama

Meeldetuletuseks veel paar AKI vastust:
Teadmiseks pildistajatele.
Pildistamine ja lepingud. “

(Jüri kommentaari lõpp)

Äripäeva õigusblogis kirjutab Aivar Pilve büroo advokaat Tambet Laasik:

“Kõige üldisemalt on õigus isikukujutisele põhiseaduse § 19 tuleneva üldise isiksuseõiguse osa. Inimesel on õigus olla just selline nagu ta ise olla tahab ning tal on õigus nõuda, et ka teised seda aktsepteeriksid ning kasutaksid tema kujutist ja nime ainult tema poolt lubatud viisil. Probleemid tekivad siis, kui keegi soovib teise inimese isikukujutist kasutada viisil, mis isiku enda soovide ja huvidega ei kattu. Näiteks pildistatakse inimest tema teadmata ning hiljem koostatakse sama foto ümber kommertstoode. Sarnane ja levinud olukord on, kus isikut pildistatakse avalikul üritusel ja pärast ilmuvad vastavad fotod mõnes meediaväljaandes või veebikeskkonnas.“

Absurdne. Tahaksin kogeda kohtukeissi, kus avalikul üritusel pildistatud ja seeläbi ajakirjandusse jõudnud kodanik hageb Tambet Laasiku abil väljaannet.

Galerii supiköögist.
Arvatavasti supiköögiliste säästmiseks on fotograaf nende näod photoshopis süstemaatiliselt üle käinud, maalides neist tõelised ulmefilmi elukad. Tasuks kasutada selgelt anonüümsust väljendavaid filtreid nagu näiteks Filters>pixelate>mosaic.

Fragment fotost. DelfiPressifoto.

Nii sarjas onlain-toimetust preili/proua Johanna, olles ilmselgelt ärritunud, et teda avalikus kohas kujutanud fotot kasutati onlain-uudise juures illustratsioonina. “Olete hakkama saanud suure sigadusega!”, kurjustab Johanna ja nõuab valuraha “varjante” enne, kui ise dikteerima hakkab.

Vastab dr Prozes.

Hea Johanna, mõistan teie pahameelt ja pakun mure puhuks järgmist rohtu. Palun ärge külastage avalikke kohti. Hoiduge avalikest sündmusest nagu katkust! Kui näete eemal kaameraga inimest, siis rutake tulistvalu vastupidises suunas või  -  veel parem  -  kaevuge kiiresti maa alla. Muud, kulla Johanna, ma teile hetkel soovitada ei oska. Abiks seegi…