Protsess

Just eile tahtsin refereerida USA advokaadi julgustavat artiklit avalikus kohas pildistamise ja filmimise kohta, kui põrkusin täiesti vastutustundetu pealkirja ja fotoreportaaži kooslusega Postimehe Elu24-s. Valus ja piinlik. Pressifotograafina on mul keeruline end mitte samastada, kui asi ilmub Papa Jannseni loodud kaubamärgi all.

Pole mõtet nõuda vabadust, kui puudub vastutustunne.

Edit 28.7. Fotoreportaaži ja teksti on nüüdseks korduvalt ümbertoimetatud. Täna hommikul viitab postimees.ee hetke põhiuudise juures samale rõve-pealkirjale (vt all), mis on järjekordne tõendus suurest mullist elu24 ja postimees.ee eristatuse ümber. Usun, et pm-i tõsisematel tegijatel on endil ka natuke piinlik.

Lisaks eilse tilgale kannatuste karikas avastasin postimees.ee-st fotogalerii esimestest Eestisse jõudnud euromüntidest. Helistasin EP pr-ile, kes selgitas, et saadab kohe kõigile sellesisulise pressiteate, kuid Postimehega oli kokkulepe, et nad saavad esimesena.

No kuidas on võimalik, et riigiasutus eelistab julmalt ühte meediaväljaannet, seda enam, et efektiivne euroteavitus on neil praegu esmane pr-projekt. Miks tilgutatakse sellist infot selektiivselt? Mingite teenete eest? Või mis diilitamine selle riigiasutuse pr-kulisside taga käib. Muidugi ei saa välistada, et need 2 näidet Eesti Panga pressisuhtlusest on normaalsed ja ma reageerin lihtsalt üle.

Eesti Pank töötas välja euroteavituse kampaania projekti, mille eelarve on kindlasti nii mõnedki miljonid ja sisaldab muuhulgas ka koostööd ajakirjandusega. Peatselt sõidutab Eesti Pank pressi Soome Rahapatta tutvuma meie euromüntide vermimisega. Kuigi selle teema potentsiaal on ca 90% ulatuses visuaalne, pääseb Eesti kirjutavast pressist rahapatta ainult 1 fotograaf!

Ausalt öeldes toob Eesti Panga pr-i selline otsus kibeda muige mu näole. Tõenäoliselt -  rõhutan sõna “tõenäoliselt”  -  sõidutab Eesti Pank rahapatta grupi kirjutavaid/rääkivaid ajakirjanikke, kes on ka muidu toredad ja lahked inimesed, ning kellelt võib edaspidi oodata toredaid ja vahvaid eurole ülemineku käsitlusi. Omalaadne preemiareis, kus nositakse šokolaadist euromündikesi ja on muidu ka tore olla. Tore.

Aga pressifotograaf.. oot.. see on see treenitud nimetissõrmega tegelane? Ah kes tänapäeval pildistada ei oskaks.

Olen pettunud.

Panen postituse juurde foto šokolaadist euromüntidest, mille tegin eile rahandusministeeriumi pressikonverentsil käies. Ma pole neid küll maitsnud aga kahtlemata on nad magusad.

Pooleldi erahuvist tahtsin pildistada mass-klubiüritusel Airport Jam. 2 ööpäeva jämmimist kunagisel sõjalennuväljal tundus intrigeeriv. Pooleldi erahuvist seetõttu, et kohustavat garantiid hea asja saamiseks ei tahtnud anda. Vaadanuks kohapeal, kas saan sealt seda, mida tooma lähen.

Saatsin kirja ürituse korraldajate poolt volitatud tegelasele ja vastuseks sain järgneva:
“Soovime näha vaid selliseid fotograafe, kes võtavad asja tõsiselt, sest varem on tuldud vaid jooma. Palun täpsustage, millise galerii me Teilt saaksime, siis saame arutada asja.”

Saatsin täpsustava maili. Vastuseks sain nipsaka:
“Hüva, see on juba täpsem pöördumine. Arutame seda asja järgmine nädal”

Vastasin, et ärgu vaevugu arutama ja loobun.

Arusaamatu pressisuhtlus. Pressimehel peaks ju varasemast nimeliselt teada olema, kes fotograafidest akrediteeringut kuritarvitas. Saaks neid personaalselt välistada. Praegusel juhul arvati mind automaatselt nende hulka, kes kerjavad akrediteeringuid piletiraha säästmiseks või jooksevad pressikaart näpus sooduskingi rabama. See on solvav. Kui pressiesindaja on pressis nii pettunud, et välistab juba eos koostöö, siis… ära tee seda tööd. Tood ettevõtmisele vaid kahju.

Hea valvas linnakodanik, just nüüd on õige hetk puhastada oma objektiiv rasvastest näpujälgedest ning osaleda meie toredal pealekaebamiskonkursil. Lähinädalail ole kaaskodanike suhtes tavapärasest veelgi kahtlustavam – igaühes võib peituda potentsiaalne hunt lambanahas, vandaal ja huligaan! Koerakakatajad, gräfiti”artistid” (pähh!), konide mahaloopijad… Ole vilgas nupule vajutama, sest vaenlane ei maga. Eriti püüdlikud saavad preemiat ja alalist agenditööd Mupo loodavas salaluureosakonnas.

Raepressi teade:
Ettepanekuid konkursile Häbipost saab esitada kuni 11. juunini

Konkursil osalemiseks tuleb heakorra rikkujatest teha fotod ja saata need koos avaldusega (väärteoteatega) konkreetse rikkumise kohta Keskkonnaametisse e-posti aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee või postiaadressil Harju 13, 10130 Tallinn. Märksõnaks Häbipost.
Konkursil kandideerivad fotod, mis on tehtud järgmistest rikkumistest ja rikkujatest:
- avalikus kohas prahi mahapanek, ebaseaduslik jäätmete ladestamine;
- hoone seinte, müüride, pinkide, bussipeatuste, ühistranspordi jms kahjustamine;
- omavoliliselt tehtud kirjutised, kritseldused, grafitid;
- rajatud haljastuse kahjustamine, loodusobjektide lõhkumine;
- haljasalal parkimine ilma omaniku loata;
- ujumine ja suplemine selleks mitteettenähtud kohas (nt purskkaevus);
- koerapidajate rikkumised (nt koertega suplemine selleks keelatud kohas);
- jäätmete ja kulu põletamine.
Otsuse konkursi võitjate selgitamiseks teeb Tallinna Keskkonnaameti juurde moodustatud komisjon. Konkursil osalejaid premeeritakse kolme rahalise auhinnaga 10 000 krooni, 5 000 krooni ja 3 000 krooni väärtuses. Preemiate võitjad kuulutatakse välja ja antakse kätte Solarise keskuses linnavalitsuse pressikonverentsil, mis toimub 16. juunil kell 12.
Täpsemat informatsiooni konkursi Häbipost kohta saab Tallinna kodulehelt aadressil www.Tallinn.ee

Aitäh Raulile tähelepaneku eest.

Kui tavaliselt kattub lehtede lõikes üks foto, siis seekord on Õhtulehe (vasakul) ja Postimehe fototoimetajad kohe topeltsarnased valikud teinud. (Tänud Rivole märkamast)

Delfis huvitav sümbioos Lehman Brothersi krahhist USAs ja kohalikust pedofiiliaskandaalist.

Tallinna linnapea saabus koalitsiooniläbirääkimistele 4 munitsipaalpolitseiniku saatel. “Pärast poliitikute kadumist maja uste taha, ajasid munitsipaalpolitseinikud ajakirjanikud laiali väitega, et tegu on eramaaga,” loen Delfist.

Eramaa?! No mida kuradit, ausõna. Press oleks võinud natuke rohkem survestada. Mis eramaa? Tahaks näha, kuidas mupo ajakirjanikke füüsiliselt välja viskab. Ja mind topelt-ärritab anonüümsete kodanike tatipritsimine kommentaariumites, et ajakirjandus on ülekäte, liiga nahhaalne, rumal jne. Mõelge nüüd natuke – leheneegrid ongi ju nn rahvas. Laseme siis mupo (või nende peremeeste) nuutidel oma küürus turjadel tantsida? Olen natuke löödud kogu sellest jamast praegu. Ei teagi, kuidas oleksin käitunud Poska maja juures täna. Ilmselt oleks mind sealt mupo Rambode poolt ära lohistatud.

Kiiresti ja emotsionaalselt. Publish.

Mu vanaema rääkis ikka, et unenäod võivad täituda. Selle kinnituseks saatis Raul foto viimasest majandusväljaandest Saldo, kus intervjuus Elioni juhi Valdur Laidiga on mustvalgel fotol jäetud värviliseks vaid kaubamärk.

Hommikune stseen Baltimaade rahandusministrite kohtumiselt. Paik: Eesti rahandusministeerium. Tegevus: kogunemine nõupidamise alustamiseks.

Läti rahandusminister Einars Repše uurib teda pildistavalt fotograafilt, kes too on. Saanud vastuse, poetab ta oma kohvitassi lauale ja lausub poolkuuldavalt “shit”. Ta jalutab ruumist välja ja uurib valjuhäälselt rahandusminister Ligilt: “ Who`s that guy chasing me?” Peale Ligilt vastuse saamist istub ta eesruumis maha ja keeldub nõupidamiste ruumi sisenemast enne kui fotograaf pole väljunud.

Selline elamus siis Andresel… Märkimisväärseks muudab vahejuhtumi asjaolu, et tegemist on endise peaministriga, kelle vererõhku ei tohiks rutiinse nõupidamise algust jäädvustav fotograaf enam tõsta. Ja kui esmalt panebki vanduma, siis sellest võiks üle saada – sisene rahulikult kabinetti, suru kolleegidel käppa, vaheta mõned repliigid ja sellega on pilt enam-vähem käes ja ajakirjandus rahuldatud. Või käivad Lätis asjad teisiti.

Minister Einars Repše poetab kohvitassi nõupidamisruumi lauale ja väljub, keeldudes enne fotograafi lahkumist naasmast. Foto: Andres Haabu, Äripäev